Raamatukogu
Raamatukogu - see meenutab mulle
tervet raamatulinna.
Raamatutel seal riiulis kodud -
kust hea vahel külla on minna,
kui tuleb keegi, kes raamatust sõbra
ja toreda kaaslase leiab
ning raamatut puhaste kätega vaatab
ja muidu ka kenasti hoiab.
Siis raamat hea meelega teadmisi jagab
või muhedalt tõstab su tuju.
Kui tähtaeg on lähedal, igatseb raamat
taas riiuli kindlasse koju.
Raamatukogu - see meenutab mulle
tervet raamatulinna.
Kas oled veel noor või aastates juba,
on igaüks oodatud sinna.
Raamatukogu - see meenutab mulle
tervet raamatulinna.
Raamatutel seal riiulis kodud -
kust hea vahel külla on minna,
kui tuleb keegi, kes raamatust sõbra
ja toreda kaaslase leiab
ning raamatut puhaste kätega vaatab
ja muidu ka kenasti hoiab.
Siis raamat hea meelega teadmisi jagab
või muhedalt tõstab su tuju.
Kui tähtaeg on lähedal, igatseb raamat
taas riiuli kindlasse koju.
Raamatukogu - see meenutab mulle
tervet raamatulinna.
Kas oled veel noor või aastates juba,
on igaüks oodatud sinna.
Autor: Heli Viht
14. septembril alustas Hageri koguduse raamatukogu uut hooaega.
Traditsiooniliselt kella 10.30st kuni 11.45ni kogudusemajas. Tere tulemast!
Traditsiooniliselt kella 10.30st kuni 11.45ni kogudusemajas. Tere tulemast!
Sügishooaja lahtiolekuajad:
14. september
28. september
12. oktoober
26. oktoober
[09. november suletud!]
23. november
14. detsember
28. detsember
Ja ka väike ülevaade uutest raamatutest:
Robert Võsu "Mäejutlus"
Rita Puidet kirjutab ajalehes Eesti Kirik Hea juhis aitab omandada tarkust:
Jeesus annab Matteuse evangeeliumist tuntud mäejutluses oma järelkäijatele eluks üldiseid põhimõtteid.
Jeesus annab Matteuse evangeeliumist tuntud mäejutluses oma järelkäijatele eluks üldiseid põhimõtteid.
Iidset teksti aitab paremini selgitada kunagise Tallinna Kalju baptistikoguduse pastori Robert Võsu raamat «Mäejutlus».
Piibli üheks olulisemaks tekstiks on Matteuse evangeeliumis esitatud mäejutlus, mille Jeesus pidas Galilea järve läänekaldal paikneva Kapernauma linna lähedal mäel oma jüngritele ja teda kuulama tulnud rahvahulgale. Jutlusest leiame palju õpetuslikku, kuid selle sisu annab Robert Võsu sõnul edasi ennekõike vaimulik meelsus. «Seda ei saa tabada analüüsiva teaduslikkusega, läheneda tuleb nagu kunstiteosele. Ainult õige usuline tunnetus suudab seda haarata,» ütleb ta. Mäejutlusest leiame ka palve, kuidas oma taevast isa paluda.
Mõneleheküljelise kirjakoha on pastor avanud niisuguse põhjalikkusega, et lugeja saab hea ülevaate Jeesuse-aegsest elust ja tõekspidamistest, muidugi ka sellest, missugune on Jumalale meelepärane elu.
1957. aastal ilmunud raamatu on Robert Võsu (17.2.1914–20.3.1994) pärijate vahendusel 2014. aastal välja andnud Allika kirjastus ja sellega tähistatakse Paluperast pärit isa jälgedes käinud pastori 100. sünni- ja 20. surma-aastapäeva.
Piibli üheks olulisemaks tekstiks on Matteuse evangeeliumis esitatud mäejutlus, mille Jeesus pidas Galilea järve läänekaldal paikneva Kapernauma linna lähedal mäel oma jüngritele ja teda kuulama tulnud rahvahulgale. Jutlusest leiame palju õpetuslikku, kuid selle sisu annab Robert Võsu sõnul edasi ennekõike vaimulik meelsus. «Seda ei saa tabada analüüsiva teaduslikkusega, läheneda tuleb nagu kunstiteosele. Ainult õige usuline tunnetus suudab seda haarata,» ütleb ta. Mäejutlusest leiame ka palve, kuidas oma taevast isa paluda.
Mõneleheküljelise kirjakoha on pastor avanud niisuguse põhjalikkusega, et lugeja saab hea ülevaate Jeesuse-aegsest elust ja tõekspidamistest, muidugi ka sellest, missugune on Jumalale meelepärane elu.
1957. aastal ilmunud raamatu on Robert Võsu (17.2.1914–20.3.1994) pärijate vahendusel 2014. aastal välja andnud Allika kirjastus ja sellega tähistatakse Paluperast pärit isa jälgedes käinud pastori 100. sünni- ja 20. surma-aastapäeva.
Loe Robert Võsu kohta veel ajakirjast Teekäija.
Osvald Tärk "Psalmide seletus"
Psalmid on inimajaloo üks enim kasutust leidnud poeetilisi tekste kuni tänapäevani. Sajandite jooksul on Psalme tõlgitud korduvalt ka eesti keelde (aastal 2009 ilmus Pirita Psalter, autoriteks isa Vello Salo ja Indrek Hirv).
Psalmide aktuaalse sisu avamiseks on Osvald Tärgi Psalmide seletus. Osvald Tärk on olnud üks viljakamaid eesti teolooge; temal pärineb ka Markuse evangeeliumi seletus (1993) ja Rooma kirja seletus (2002).
Ingmar Laasimer "Animalia biblica: lugusid Piibli loomadest"
Piibli loomadest kirjutama ajendas autorit püha maa külastamine 2013. aasta kevadel ning rändtirtsuparve nägemine. Piiblis nimetatakse ligikaudu 140 looma. Kes nad niisugused on ja milline tähtsus oli neil piiblirahvastele? Iga looma puhul on püütud leida viiteid pühakirjatekstile. Samas on paljud loomad Eesti lugejale suhteliselt võõrad ja ehk on lihtsalt huvitav neist rohkem teada saada.
Ingmar Laasimer on sündinud 1950.a. Tartu Riikliku Ülikooli lõpetanud 1973.aastal zooloogina. Töötanud looduskaitse inspektorina, kalakasvatajana, Tartu Ülikooli Zooloogiamuuseumis peavarahoidjana, ELVI-s ning EKS-s ihtüoloogina. Osalenud kogumisekspeditsioonidel. Õppinud ka paar aastat UI-s teoloogiat. Veel on töötanud vetelpääste instruktorina, autojuhina, katlakütjana, kojamehena, ametnik-bürokraadina, tehases oskustöölisena ning majandis tsiviilkaitse staabiülemana.
Avaldanud loodusteemalisi kirjutisi ajakirjanduses.
Jaak Salumäe "99 jutlust"
Sirje Semm kirjutab ajalehes Eesti Kirik Suviselt soe jutlusteraamat:
Autor on kokku kogunud ja Eesti Kiriku toimetus on aidanud välja anda jutlusteraamatu, kust esimene jutlus on peetud 12. juulil 1970. a Kuusalu kirikus leeripäeval ja pühendatud vend Tiidule. Kogumiku üks viimaseid kõnesid on peetud Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus Maarja medali vastuvõtmisel 2010. aastal.
Seega on Jaak Salumäe jutlustel ja mõttekildudel juures ajastu hõngu, ulatudes isegi tagasi 1965. aastasse. Aasta hiljem sai Jaak Salumäe õpetajaordinatsiooni. Vaimulikuna on ta teeninud EELK kogudusi 45 aastat, siirdudes 2010. a emerituuri Toomkirikust.
Saatesõnades ütleb autor: «Kui neist jutlustest ja mõtisklustest võiks olla kasu pühade tõdede meenutamiseks ja eesti rahva poole sajandi pikkuse teekäimise mõistmiseks, olen tänulik.»
Mugav köide lubab 352-leheküljelist raamatut sirvides lugeda ja valida endale just sobiv tekst igaks päevaks.
"Israel Johannes Rubanovitš. Juut, kes on anonüümselt sattunud eesti kirjandusse"
Psalmid on inimajaloo üks enim kasutust leidnud poeetilisi tekste kuni tänapäevani. Sajandite jooksul on Psalme tõlgitud korduvalt ka eesti keelde (aastal 2009 ilmus Pirita Psalter, autoriteks isa Vello Salo ja Indrek Hirv).
Psalmide aktuaalse sisu avamiseks on Osvald Tärgi Psalmide seletus. Osvald Tärk on olnud üks viljakamaid eesti teolooge; temal pärineb ka Markuse evangeeliumi seletus (1993) ja Rooma kirja seletus (2002).
Piibli loomadest kirjutama ajendas autorit püha maa külastamine 2013. aasta kevadel ning rändtirtsuparve nägemine. Piiblis nimetatakse ligikaudu 140 looma. Kes nad niisugused on ja milline tähtsus oli neil piiblirahvastele? Iga looma puhul on püütud leida viiteid pühakirjatekstile. Samas on paljud loomad Eesti lugejale suhteliselt võõrad ja ehk on lihtsalt huvitav neist rohkem teada saada.
Ingmar Laasimer on sündinud 1950.a. Tartu Riikliku Ülikooli lõpetanud 1973.aastal zooloogina. Töötanud looduskaitse inspektorina, kalakasvatajana, Tartu Ülikooli Zooloogiamuuseumis peavarahoidjana, ELVI-s ning EKS-s ihtüoloogina. Osalenud kogumisekspeditsioonidel. Õppinud ka paar aastat UI-s teoloogiat. Veel on töötanud vetelpääste instruktorina, autojuhina, katlakütjana, kojamehena, ametnik-bürokraadina, tehases oskustöölisena ning majandis tsiviilkaitse staabiülemana.
Avaldanud loodusteemalisi kirjutisi ajakirjanduses.
Sirje Semm kirjutab ajalehes Eesti Kirik Suviselt soe jutlusteraamat:
Autor on kokku kogunud ja Eesti Kiriku toimetus on aidanud välja anda jutlusteraamatu, kust esimene jutlus on peetud 12. juulil 1970. a Kuusalu kirikus leeripäeval ja pühendatud vend Tiidule. Kogumiku üks viimaseid kõnesid on peetud Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus Maarja medali vastuvõtmisel 2010. aastal.
Seega on Jaak Salumäe jutlustel ja mõttekildudel juures ajastu hõngu, ulatudes isegi tagasi 1965. aastasse. Aasta hiljem sai Jaak Salumäe õpetajaordinatsiooni. Vaimulikuna on ta teeninud EELK kogudusi 45 aastat, siirdudes 2010. a emerituuri Toomkirikust.
Saatesõnades ütleb autor: «Kui neist jutlustest ja mõtisklustest võiks olla kasu pühade tõdede meenutamiseks ja eesti rahva poole sajandi pikkuse teekäimise mõistmiseks, olen tänulik.»
Mugav köide lubab 352-leheküljelist raamatut sirvides lugeda ja valida endale just sobiv tekst igaks päevaks.
"Israel Johannes Rubanovitš. Juut, kes on anonüümselt sattunud eesti kirjandusse"
20.sajandi Eestimaa üks
tuntumaid usumehi on juut Israel Johannes Rubanovitš (1866-1941), keda
võib pidada Stroomi ärkamise apostliks.
Tema teenistuse kaudu kogesid tuhanded inimesed sügavat usulist äratust.
Raamatus on lühikokkuvõte Rubanovitš tegevusest nii Eestis kui ka Saksamaal.
Tema viljaka töö lõpetas Hitleri režiim ja Rubanovitšist sai holokausti ohver.
Raamatu on koostanud Stanislav Sirel Àrpad Arderi kirjapärandi põhjal.
Tema teenistuse kaudu kogesid tuhanded inimesed sügavat usulist äratust.
Raamatus on lühikokkuvõte Rubanovitš tegevusest nii Eestis kui ka Saksamaal.
Tema viljaka töö lõpetas Hitleri režiim ja Rubanovitšist sai holokausti ohver.
Raamatu on koostanud Stanislav Sirel Àrpad Arderi kirjapärandi põhjal.
Raamatukoi ütleb:
Mälestusi juudi soost evangelist Johannes Rubanovitšist.
Ta kuulutas 1905. aastal Tallinnas Stroomi rannas Eduard Lilienthali suvila katuselt evangeeliumi. Miks katuselt? Sest kokkutulnute hulk oli niivõrd suur. Ajaloolise mälu järgi ligi 5000 inimest. Neid koosolekuid loetakse evangeeliumi kristlaste liikumise alguseks.
Mälestusi juudi soost evangelist Johannes Rubanovitšist.
Ta kuulutas 1905. aastal Tallinnas Stroomi rannas Eduard Lilienthali suvila katuselt evangeeliumi. Miks katuselt? Sest kokkutulnute hulk oli niivõrd suur. Ajaloolise mälu järgi ligi 5000 inimest. Neid koosolekuid loetakse evangeeliumi kristlaste liikumise alguseks.
Sedapuhku peab nentima, et taaskord on tegu Eesti algupäranditega, mis valmistab muidugi ainult suurt rõõmu! Head lugemist!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar