Suveks

Raamatukogu on suvepuhkusel.
Kohtumiseni 14. septembril!

Valguse poole!
Anton Suurkask

Kõik pöördub ihaldades üles poole,
kust langeb valgus alla ilmasse,
mis elu, ärkamist toob mullasse
ja määrab suuna kevadise voole.

All tihti pilvine ja udu vilu,
sest püüab lill ja rohulibleke,
ka tuules värisev puuleheke,
et leida valgust, milles soojus, elu.

Kui voolab valgus, kõik ta lätted lahti,
siis ärkab elu, kõlab rõõmulaul,
kui püha palve, määratumal aul - 
kõik taevad avatud, - ees pole vahti...

Ka minu hing, ta tunneb võimast tungi
siit madalusest tõusta üles
ja õhus sukeldada kõrges,
seal tundes valgust, soojust ümberringi.

Siis alles tunnen rõõmust elujanu,
mis õilsa tungina mina läbistab
ja aimamata õndsust valmistab...
Ma laulan E l u a n d j a l e siis t ä n u!

EELK Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse blogis kirjutab Ene Salumäe:

Anton Suurkask oli mitmekülgne ja produktiivne erinevates valdkondades. Hallistes sündinud (7. augustil 1873), Viljandis ja Häädemeestel koolis käinud ning nii seal kui ka Pärnus ja Tallinnas tegutsenud Suurkask võttis osa isegi revolutsioonilisest liikumisest 1905. aastal ning vabatahtlikuna Vene-Jaapani sõjast. Olulisimad valdkonnad, kuhu Anton Suurkask püsivama jälje jättis, olid kahtlemata lastekirjandus, kirjastamine ja harrastusspordi propageerimine. Heast sportlikust vormist ja tahtest räägib legend, et tema jõukatsumine Georg Lurichiga olla lõppenud viigiga. Lisaks raskejõustikule ühendas ta sportliku meele huviga pärimuskultuuri korjamise vastu, sõites rahvaluulet ja vanavara kogudes jalgrattaga läbi pea kõik Eesti kihelkonnad. Tema huvideks olid veel paranähtuste uurimine, rahvaravitsemine, harrastusteatris näitlemine ning kunstiga tegelemine. Ühiskondlikult aktiivse inimesena oli ta mitmete seltside juht ning kandideerides 1939. aastal tollase kuulsa Viljandi linnapea August Maramaa palvel üksikkandidaadina, osutus valituks Viljandi linnavolikokku.

Kõige enam pühendus Anton Suurkask siiski kirjandusele ja raamatute kirjastamisele. Ligi 10 000 lehekülge tekste, millest valdava osa (üle 100 raamatu) ta ka ise kirjastajana välja andis, sisaldavad nii ajakirjanduslikke kirjutisi kui kõikvõimalikke kirjanduslikke žanre, sealhulgas luulet ja tõlkeid. Erilise tähelepanu on pälvinud tema lasteraamatud. Ta oli üks esimesi, kes hakkas Eestis välja andma värvirikkaid (algul 4, hiljem 7 värviga) vähese tekstiga lasteraamatuid, illustreerimisel abiks pojad Endel ja Heino. Aastatel 1920-1933 andis ta välja mahuka lasteraamatute sarja (ca 60 raamatut), mis kandis nime „Anton Suurkask’i lastekirjandus“. Samal ajal jätkas Suurkask oma luulekogude avaldamist. 1933. aastal jõudis ta välja anda 9 kogu!
Anton Suurkask suri kõrges eas, 91-aastaselt 17. aprillil 1965 ning on maetud Viljandi Vanale kalmistule.

Kiriku Laulu- ja Palveraamatust leiame 3 Anton Suurkase lauluteksti: konfirmatsioonilaul Ma tean, et õnneks tuleb mulle (KLPR 228), kiituselaul Issand, mu Jumal, Sind tahan ma lauluga kiita (KLPR 295) ning ülestõusmisaja laul Oh surmavõitja, tule Sa (KLPR 115). Kõik need tekstid on olemas ka Uue Lauluraamatu teises lisas, mis sisaldabki valdavalt eesti autorite vaimulikku loomingut.

Issand, mu Jumal, Sind tahan ma lauluga kiita!
Rõõmuga hõisates tulen, ei aega ma viida!
Tõuse, mu laul, taevasse ilul ja aul,
et Issand võtaks mind kuulda. 

Süda mul süttimas palvete heledas tules,
koidu ma äratan vägeva lauluga üles!
Sind rahva seas, rõõmsate usklike reas
tänan ja kiidan nüüd kõrgelt! 

Suur on Su heldus ja ulatub taevastest saadik.
Kõrgem Su tõde kui hommikul punetav koidik.
Sest hüüan Sul kiitust, kuis jõudu seks mul:
õnnistust alla mul saada!