Teade

Raamatukogu on 8. novembril suletud!

Loodan, et kohtume 22. novembril, kell 11.30-12.00

 

Võimalus on oma soovid juba varem teada anda, siis saan raamatud välja otsida ja jätta kokkulepitud ajaks kogudusemajja ootele. 

Kohtumiseni raamatukogus! 

Raamatukogu alustab 11. oktoobril

 

Saabunud on kaunis sügis ja alustame taas raamatukogu hooajaga.  

Juba sel pühapäeval - 11. oktoobril.

Püüame kinni pidada vanast rütmist, see on kuu teisel ja neljandal pühapäeval.

Ajaline kestvus on nüüd lühem. 11.30-12.00

Soovi korral saab kokku leppida ka muud aega. 

Võimalus on oma soovid juba varem teada anda, siis saan raamatud välja otsida ja jätta kokkulepitud ajaks kogudusemajja ootele. 

Kohtumiseni raamatukogus! 

Sügishooaja lahtioleku kuupäevad on hetkeseisuga järgmised:

11.oktoober

25. oktoober

8. november

22. november

13. detsember 

 

Raamatukogu kevadhooaeg on lõppenud

Seoses eriolukorraga riigis ja koroonaviiruse levikuga on raamatukogu kevadhooaeg lõppenud!

Loodame, et sügiseks on normaalsus taastunud ja saame jätkata traditsiooniliste lahtiolekuaegadega.

Palun jälgida ka üldist infot. Kui taas algavad jumalateenistused ja on lubatud kogunemised, siis saame kokku leppida ka raamatute laenutamise osas.

Seniks olge hoitud, püsige terved ja nautige kevadet!

 

Ülestõusmispüha rõõm

Issand,

tõusku minu rõõm taeva poole nagu lind.

Öö on möödunud, rõõmustan valgusest.

Sinu päike on kuivatanud kaste

rohult ja südamest.

Kõik, mis on meie sees ja meie ümber,

on tänasel hommikuhetkel tänu.

Issand, rõõmustan täna, sellel hommikuhetkel. 

Linnud ja inglid laulavad ja minagi rõõmustan.

Kogu loodu ja meie süda on avatud

sinu armule.

Issand, ma rõõmustan sinu loodutest

ja sellest, et sina oled selle taga,

selle kõrval ja ees

ja taga ja meie sees. 

Rõõmustan, Issand,

rõõmustan, rõõmustan. 

Raamatust: Jörg Zink "Palve tee: vaikse aja lugemisi"

 

 

Vaikse aja lugemisi. Ülestõusmine

Kristus on üles tõusnud! 

Ta on tõesti üles tõusnud!

Halleluuja!

Õnnistatud ülestõusmispühi!

Tänan sind, Issand, et ma olen vaba.

Sina olid vang ja oled nüüd vaba,

ja minagi olen koos sinuga

vaba kõigest ahistavast ja kitsast.

Sina oled mind vabaks teinud

ja Jumala laste vabadusse kutsunud

Ma ei ole enam iseenese ori

ega ka enda vangivalvur.

Ma ei pea enam ennast kahtlustama,

vihkama ega pelgama,

sest sinu läbi olen ma vaba.

Sina olid vang ja oled nüüd vaba,

Sa lood minugi uueks vabaks inimeseks.

Ma ei ole enam see, kes olin,

ega ka see, kelleks ma ennast pean,

vaid sina oled mind uueks loonud.

Sina ei küsi, mida ma olen korda saatnud,

ega mõista kohut

minu ebaõnnestumiste järgi.

Ma olen sinu oma.

Minagi olin vang ja olen nüüd vaba.

Olen sinu nimesse ristitud.

Olen sinu laps ja püsin lapsena

uue loova Vaimu kaudu.

Ma ei küsi enam 

oma elu teenete kohta,

sest ma elan ju sinu kaudu.

Tänu, Issand, nüüd ja igavesti.

Raamatust: Jörg Zink "Palve tee: vaikse aja lugemisi"

Vaikse aja lugemisi. Kasvamine

Kas keegi suudab hinnata oma kasvamist? Me ju ei näe või me veel ei näe paljutki seda, mis meis sünnib. Hinge otsustav kasvamine toimuks justkui meie selja taga. Kasvamine ei ole mingisugune mustkunst. See algab sellest, et suur hakkab tunduma suurena ja kasutu kasutuna ja et teeme sellest õiged järeldused. Kasvab selline inimene, kes väärtusetust loobudes pürgib väärtusliku poole.

Võtan sõna
ja uurin selle väärtust.
Kuulan seda
ja samas sünnib minus midagi.

Panen sõna jälle käest.
Aga see ei ole enam seesama sõna.
See on saanud väärtuslikuks
seetõttu, et kuulsin seda.
Ma isegi ei ole enam seesama.

Suhtlemine sõnaga 
on nagu põllumehe töö,
kui ta külvab seemne maha.
Sõna kasvab ja muudab maad,
kuni saak on küpsenud. 

*****

Minu Issand ja minu Jumal,
sina oled kannatlikum kui mina.
Sinul on rohkem aega.
Ka minul on aega,
kui andun sinule.
Sa ei nõua kõike ühekorraga.
Kui ma ise enam ei taha,
ei oska ega tea enam midagi,
viskad sina seemne maasse,
kuni see juurdub ja kasvab
ja toob minu elus esile vilja,
sinu vilja. 

Raamatust: Jörg Zink "Palve tee: vaikse aja lugemisi"

Vaikse aja lugemisi. Süükoorem

Nii nagu päike tõuseb aus ja ilus, rist hiilgab üle ajamägede...

Meest viiakse läbi linna. Sõdurid on tema ees, taga ja külgedel. Tänavatel on kohkunud või pilkavad inimesed. Kära: Minema selline! See mees ei tohi elada! Hüüete saaja kannab rasket põikpuud, mis kinnitatakse hukkamispaigas juba valmis olevale vaiale. Siis peab ta surema.
Vaatajate meelest on see põikpuu needuse märgiks. Selle kandja on Jumalast ja inimestest neetud, ära heidetud ja hukka mõistetud. Ta peab lepitama oma süü ja võib kõiges süüdistada vaid iseennast. Ta kannab oma jumalatuse koormat. Algkogudus nägi selles ilmuvat "Kristuse seadust": üks kannab teise koormat, võtab enda süüks ka selle, mida teine on teinud, või võtab enda kanda kannatuse, mis on põhjustatud teise süü läbi.
Me ei täida oma missiooni inimestena, kui läheme läbi elu kõikumatult rahulikena, tarkadena ja tolerantsetena, vaid alles siis, kui nõustume olema koormakandjad, solvatud, süüdimõistetud, kõrvale tõrjutud. Nii rändame ühes Kristusega ja oleme selle ja tuleva maailma vahel minemas ellu.

Issand, sina oled öelnud, et see, kes tahab elada
koos sinuga, peab koos sinuga surema.

Sina tahad, et ma loobuks oma 
soovidest ja kinnismõtetest, nõustuks sellega.
Et mind mõistetakse valesti
ja oma üksildusega.
Sina tahad, et ma ei kardaks ahistust
ega ka mitte surmapiinu.

Sina tahad olla sellel teel koos minuga
ja võtta minult minu süü,
et ma võiksin kanda teiste süüd,
nagu see oleks minu oma,
teiste kõiki koormaid: nende üksindust,
isekust, ahnust, kadedust, hoolimatust ja kurjust.

Sina tahad, et ma läheksin üksildasena sinna,
kuhu viiakse süüdimõistetud,
et ma õpiksin lootma ainult sulle.
Viimasel teekonnal olen ihuüksi,
kui sina ei ole minu juures.

Sina tahad, et ma kannan enda osa
inimkonna needusest.

Aita mind kanda.
Tänan, et sina kannad seda koos minuga.

Fenelon:
Risti peab kandma, mitte lohistama. Sellest peab haarama nagu aardest, mitte suhtuma nagu koormasse. Vaid risti kaudu võime saada Jeesuse sarnaseks. Kellele ta annab risti kanda, seda kohtleb ta oma sõbrana. 

Raamatust: Jörg Zink "Palve tee: vaikse aja lugemisi"