Menukisarja „Armastuse viis keelt“ autor dr Gary Chapman
väidab, et armastus inimsuhetes on Jumala armastuse peegeldus. Miks
siis mõned inimesed tunnevad Jumala armastust väga sügavalt, teised aga
end Jumalast nii kaugel olevat, et kahtlevad Tema olemasolus või ei
usu Teda üldse? Gary Chapman ütleb, et vastus peitub armastuse
enda olemuses. Armastus pole soolokogemus. Armastus nõuab nii armastajat
kui armastusele vastajat. Aga kui Jumal on taevane armastaja, miks siis
iga Tema loodud olend seda armastust ei tunne?
Kõige sagedamini mõjutab inimese jumalaotsingut kultuur. Kui meie
kultuur ütleb: „See tee viib Jumala juurde,“ siis kipume sedamööda edasi
minema. Kuid armastus on südame ja hinge, mitte aga rituaali või
religiooni küsimus. Sarjas „Armastuse viis keelt“
(sarja raamatud paaridele, meestele, lastele ja teismelistele on ilmunud
ka eesti keeles) õpetab Gary Chapman inimliku armastuse erinevaid
keeli. Kui inimene on tõepoolest tehtud Jumala näo järgi, siis peaks ju
kõik viis (ja rohkemgi!) armastuse keelt väljenduma Jumala iseloomus ja
olemuses. Kui kuulame Jumalat oma südamekeeles, tunnetame Tema
armastust kõige lähemalt.
Dr Chapmani eesmärk on suunata lugejaid uurima võimalust, kuidas kõnelda
Jumalaga erinevates armastuse keeltes ning sellega avardada oma
arusaamist Jumalast ja kaasinimestest.
Jael Puusaag. 100 sõrmejälge
See raamat jutustab 100 lühikest lugu
igapäevaelu keskel kohatud inimestest, kes kõik õpetasid autorile
olulisi elutõdesid. Seal on koos lapsepõlvetuttavad ja õpetajad,
professorid ja kerjused, pikaaegsed sõbrad ning ühel korral kohatud.
Autor elas palju aastaid Bosnia-Hertsegoviinas ja tegi seal
humanitaarabi- ja lepitustööd. Paljude Bosnia inimeste lood on samuti
selles kogumikus. Mõnikord sai autorile oluliseks kellegi spontaanne
heategu või positiivne hoiak raskuste keskel. Teinekord sai üks väike
nali või lühike lause sügava tähenduse.
Jutustused
on kronoloogilises järjekorras: alustades lapsepõlvest ning lõpetades
juba praeguse ajaga. Samas on iga lugu omaette tervik ning neid võib
lugeda ka nö näpu alt, üksteisest sõltumatult. Iga peatükk räägib ühest
inimesest: millal ja kuidas autor temaga kohtus ning mida see inimene
talle õpetas.
Raamatu eesmärk on
aidata lugejal märgata väikseid, aga olulisi „sõrmejälgi“ nende endi
eludes. Ehk jõuame oma kaaslasi tänadagi enne, kui on hilja.
Kuid Ilmutusraamat näitab selgelt, et see on kirjutatud selleks, et mõistmine kasvaks (Ilm 22:10). Raamatu alguses öeldakse: „Õnnis on see, kes loeb, ning need, kes kuulavad“ (Ilm 1:3), kirjeldades niimoodi raamatu avalikku lugemist. Suuri õnnistusi lubatakse kõigile, kes loevad selle lehekülgi, jälgivad raamatu sõnumeid ja hoiavad neid oma mõtetes ja südametes (Ilm 22:7). Selle olulise raamatu tähenduse avamiseks on meile abiks mõned prohvetlikukuulutuste tõlgendamise aluspõhimõtted, mida järgnevalt vaatame.
Eesti vaimulikest usumärtrid 1917-1991
Raamat „Eesti vaimulikest usumärtrid 1917–1991“ on pühendatud nendele vaimulikele, kes jäid katsumustes kindlaks oma veendumustele ja usule Jumalasse ning olid selle nimel valmis ka surema. Kaante vahele on jõudnud luterlastest (koostanud Rita Puidet), õigeusklikest (Madis Palli), katoliiklastest (Vello Salo ja Marge-Marie Paas), metodistidest (Toomas Pajusoo) ja baptistidest (Toivo Pilli) vaimulike ehk enam kui 60 usumärtri eluloolised andmed.
Märtriks kutsutakse oma usu või veendumuste pärast kannatanud ja hukatud inimest. Ülekantud tähenduses ka oma aadete eest teadlikult surma läinud inimest.
Kogumiku toimetaja Ruudi Leinus kirjutab eessõnas: „Teatud määral peegeldub siin ka Eesti Vabariigi käekäik. Need vaimulikud uskusid Jumalasse ja jäid talle ustavaks, jättes seetõttu ühel või teisel viisil oma elu. Nad tunnistasid osaduse Jumalaga väärtuslikumaks kõigest muust, isegi maisest elust.“
Kogumik „Eesti vaimulikest usumärtrid 1917–1991“ on ilmunud Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud EKNi teema-aasta „Eesti usk“ raames.
Bradley Booth. Seitsmenda päeva härg ja teisi Jumala imesid Nõukogude Liidus.
Raamatusse on autor Bradley Booth koondanud kolm imelist, kuid tõestisündinud lugu Nõukoguduse liidus elanud ustavate kristlaste tagakiusamisest ja Jumala kaitsest. Ja üks nendest lugudest on tõepoolest härjast, kes hakkas pidama hingamispäeva.
Raamatu tõlkija Ellen lisab, et põlvkond, kes mäletab veel Nõukogude Liidu aega, loeb seda kindlasti tuttava tundega. „Meil Eestis ei olnud elu siiski nii karm, vanglasse inimesi kirikuskäimise pärast ei pandud, kuid võrdlus on olemas,” sõnas ta. Nooremad lugejad saavad Elleni hinnangul teada, missugune toona elu oli ja et Jumal tegutseb ükskõik kus ja ükskõik kuidas – seda on ikka tore lugeda.
Uute raamatute seas on veel kaks Derek Prince raamatut "Aluse rajamine" ja "Kindlustuste mahalõhkumine".
*Raamatute tutvustused on võetud Rahva Raamatu kodulehelt ja Adventkoguduse e-poe kodulehelt
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar