23. septembril algab raamatukogu sügishooaeg

Alustame raamatukogu sügishooaega juba saabuval pühapäeval - 23. septembril, kl 10.50-11.50 ikka Hageri kogudusemajas.

Sügishooaja lahtiolekuajad:
23. september
14. oktoober
28. oktoober
[11. november - suletud!]
25. november
9. detsember
[23. detsember - suletud!]

Saadaval uued raamatud:

Arne Hiob. Edasiminekuks tuleb kell õigeks keerata
Arne Hiob. Kirik on pühapaik, kus kohtame teispoolsust

Kahte köitesse on kokku koondatud kirjutised, mis on ilmunud 25 aasta jooksul (1995-2017) erinevates väljaannetes või on peetud ettekannetena. Samuti on avaldatud mitmed intervjuud, mis aitavad paljusid küsimusi elavamalt lahti rääkida.

Jaan Lahe. Uks teise maailma: valik jutlusi

Marko Tiitus: "Jaan Lahe on Eesti luterlik kiriku isikupärasemaid vaimulikke, ühendades endas tipptasemel teoloogilise kompetentsi, laiapõhjalise humanitaarse eruditsiooni, vahetu ja isikliku usu Jumalasse ning missiooni tutvustada kristliku usu aegumatut sisu kaasaja inimesele mõistetavas keeles.

Jutlustajana on Lahe leebe ja taktitundeline teejuht, kes ei suru ennast peale, vaid jätab pigemini oma isiku, kogemused, arvamused ja hinnangud varju ning laseb evangeeliumil kuulajat või lugejat kaasa kutsuda. Ta ei püüa ka anda praktilisi näpunäiteid või arutleda päevakajalistel teemadel, vaid eeldab, et kokkupuude evangeeliumiga muudab inimest, avardab tema piire, laseb tal Jumala kirkuse valguses maailma ja iseend selgemini näha ning annab talle Vaimu ja väge kristlasena - Jumala lapsena elamiseks."

Aare Tamm. Vanaisa jutupaun
Lastejutud:
Vanaisa, tule ruttu! Jumal on taevas!
Marjul
Naabri leib
Professor
Punapea
Aga ülevalt näeb!
Ai! Ai!
Jaak
Kikilips teeb mehe šikiks

Michael Frost. Üllata maailma
Viis harjumust misjonimeelsetele inimestele:
Õnnistame inimesi nii kodudes kui sealt väljas.
Sööme koos, jagades lauda ühtviisi nii usklike kui ka uskmatutega.
Kuulame meid ümbritsevate inimestega suheldes Püha Vaimu hääle sõna ja juhiseid.
Õpime Jeesust lähemalt tundma oma juhi ja jüngrite tegemise eeskujuna.
Näeme end Jumalast saadetuna kõikjal, kuhu elu meid viib.

Piiskop Makarios. "Mu elu Issand ja Valitseja": eetilised ja vaimulikud mõtisklused 
Kristuse tunnistamine "meie elu Issandaks ja Valitsejaks" on oluline meil kõigil, kuid eriti neil, kes - kaldudes oma tahtevabadust üleväärtustama ja iseennast jumalaks pidama - lõikavad sageli Jumala oma elust välja, eraldavad ennast Temast, lähevad Temast kaugele. See näitab, et nad olemuslikult ei tunnista Kristust "oma elu Issanda ja Valitsejana". Tuleb arvestada asjaoluga, et inimest koormab esivanemate patust tulenev soodumus söandada jultunult ennast jumalaks kuulutada oma igapäevaelus, haarates võimalusest kõike teada saada, kõhklemata kõiki vilju südametunnistusepiinata maitsta, kuna "ilma Jumalata on kõik lubatud". Nii tõrjub ta Jumala oma elust välja, et elada vabaduses, tunda mõnu, nautida maist heaolu ja kogeda oma meeltega paradiisi, ent selline paradiis osutub valelikuks, utoopiliseks väljamõeldiseks. Paradiisi lihtsalt ei saa olla ilma Kristuseta, ilma et me seaksime Tema oma elu Issandaks ja Valitsejaks.

Andrea Tornielli. Franciscus - paavst uuest maailmast.

Itaalia ajalehe La Stampa kõrgelt hinnatud Vatikani korrespondent Andrea Tornielli on kirja pannud loo Argentina nooruki kujunemisest paavst Fransciscuseks, ent ta vaatleb ka Rooma-Katoliku Kiriku olukorda laienamalt ja selgitab, mis pani ajal, mil kirik vajab uuendamist ja puhastamist, kardinalidest valijamehi kõikide poliitiliste ja diplomaatiliste kaalutluste kiuste valima just teda uueks paavstiks.

Paavst Franciscus. Ole kiidetud = Laudato si. 
Püha isa Franciscuse entsüklika. Hoolest meie ühise kodu eest

"Paljud asjad peavad muutuma, kuid eelkõige peame muutuma meie - inimesed."

Vennastekoguduse usuliikumine Hageri, Juuru ja Rapla kihelkonnas 18.-21. sajandil.
Mahtra Talurahvamuuseumi toimetiste VI väljaanne on pühendatud vennastekoguduse usuliikumisele, mis hakkas Eesti talurahva seas laialdaselt levima alates 1740. aastate algusest. Liikumine kujunes 18.-19. sajandi Eesti vägagi mõjukaks, selle tulemusena levis lugemis- ja kirjaoskus, laulu- ning pillimängutraditsioon, ühistegevuse harjumus. Usule ärganud püstitasid kõikjale rahvapäraseid palvemaju.
Eesti vennasteliikumise peamiste keskuste seas olid Hageri, Juuru ja Rapla kihelkonnad tänasel Raplamaal. Nende kirikukihelkondade vennasteliikumise ajaloole ongi see kogumik keskendunud. Praegugi tegutseb Hageri kihelkonna territooriumil kaks palvemaja. Hageris ja Juurus asuvad vanimad algsel kohal säilinud palvemajad Eestis, vanust on neil hoonetel üle 200 aasta.

Raamat koondab 5 teadusartiklit, rohkelt arhiivifotosid ja jooniseid. Antakse ülevaade ka vennastekoguduse palvemajade arhitektuurist ning usuliikumise ajaloost ja tähendusest kogu Eestis 18.-21. sajandil. Raamatu lõpus on valik värvifotosid Eestis säilinud vennastekoguduse palvemajadest 21. sajandi algul, nende seas ka kõik praegu Eestis pühakojana tegutsevad palvelad.