Ikka enne jumalateenistust tund aega, u.10.50-st.
Saadaval ka uued raamatud:
Eesti kiriku- ja religioonilugu
Inimeseks olemise üks oluline tahk on religioon, mis on kujundanud ühiskondi ja kultuure üle kogu maailma. Eesti pole siin erand. Meid ümbritsev usuelu ja kirikud äratavad küsimusi – miks on meie kaasmaalaste usulised vaated ja kombed just sellised, nagu need on? Eesti kiriku- ja religioonilugu heidab ajas tagasi vaadates valgust tänase usulise olukorra kujunemisele. Ajaloo, arheoloogia, folkloristika, keeleteaduse, religioonisotsioloogia ja teoloogia asjatundjatest autorite kõrgkooliõpik tutvustab kristluse ajalugu Eestis laiemas religiooni- ja kultuuriloolises ning ühiskondlikus kontekstis, kasutades uusimaid uurimistulemusi.
Ülempreester Aleksander Aivar Sarapik (Sarjast: Meie vaimulikud; 3)
Kui midagi saab huvitavamaks minna, siis see läheb. Kui elu saab positiivsemaks muutuda, siis nii ka juhtub. Aga kuidas seejuures keerulisi olukordi lahendada ja samas ka sisekonflikti sattumist vältida, sellele oskab vastata Aivar Sarapik ehk isa Aleksander: ilmalikus arvestuses kaitseväe kolonelleitnant, vaimulikus elus õigeusu ülempreester.
«Meie vaimulike» sari püüab kummutada Eestis levinud stereotüüpi vaimulikust kui ääretult konservatiivsest, jäigast, kuivast ja maailmakaugest tüübist ning tõestada, et Eesti vaimulikkond on vägagi tegus, mõtlev ja inimlikult huvitav. Nii mõnelegi usukaugele inimesele võib lugedes ja sellesse maailma süvenedes üllatuslikult avaneda, et kirikuõpetajatel tõepoolest ongi midagi ka tänapäeva maailmale anda ja kirik ise on lõputu tarkuse kvintessents.
Friedrich Heiler. Sadhu Sundar Singh
Igal pool, kus Sundar Singh kõneles, nii Aasias kui Euroopas, kuuldus arvamusi: „Kui sarnane ta on Kristusega!”
Keegi ütles: „See inimene on elav jutlus, ma ei ole kohanud veel kedagi, kes nõnda oleks mu pilku suunanud Jeesusele!”
Ehkki Sadhu Sundar Singhi elust (1889–1927) ja tegevusest on möödunud juba sadakond aastat, innustab sellest hoovav vaimulik helgus ja kirkus ka tänapäeval igat tõeotsijat tulema ja leidma hingerahu sügavas osaduses Jeesuse Kristusega.
Ehkki Sadhu Sundar Singhi elust (1889–1927) ja tegevusest on möödunud juba sadakond aastat, innustab sellest hoovav vaimulik helgus ja kirkus ka tänapäeval igat tõeotsijat tulema ja leidma hingerahu sügavas osaduses Jeesuse Kristusega.
Johannes Paulus II. Kaldad täis vaikust.
Tegemist on üle-eelmise Rooma paavsti Johannes Paulus II (kodanikunimega
Karol Wojtyla) luulekogumikuga, millele on lisatud tema palveid ja
mõtisklusi.
Tänavu septembris möödub 20 aastat paavsti visiidist Eestisse. Avaldatud luuletused, palved ja mõtisklused on heaks meenutuseks sellest ajaloolisest sündmusest ja seni ainuke eesti keeles ilmunud Karol Wojtyla luuletuste kogu.
Luuletused on poola keelest tõlkinud Tiina Peterson. Raamatu on koostanud Marge Paas ja kujundanud Piibe Piirma.
Tänavu septembris möödub 20 aastat paavsti visiidist Eestisse. Avaldatud luuletused, palved ja mõtisklused on heaks meenutuseks sellest ajaloolisest sündmusest ja seni ainuke eesti keeles ilmunud Karol Wojtyla luuletuste kogu.
Luuletused on poola keelest tõlkinud Tiina Peterson. Raamatu on koostanud Marge Paas ja kujundanud Piibe Piirma.
Cervio, Pedro. Tarvis on vaid üht
Rooma-Katoliku Tallinna Peeter-Pauli
kiriku preestrina on Argentiinast pärit isa Pedro Cervio andnud koguduse
liikmetele ikka ja jälle nõu, kuidas elada nii, et meie elu poleks
lahutatud kaheks eri osaks – usueluks ja argipäevaks –, vaid et need
kaks poolt moodustaksid terviku.
Kogumikku
“Tarvis on vaid üht” on koondatud 2015. kuni 2017. aastani peetud
loengud, kus isa Pedro pakub lihtsas sõnastuses praktilisi juhtnööre ja
selgitusi. Näiteks vaatleb ta, mis on palve ning kuidas ja millal
palvetada, kes on Püha Vaim ja kuidas ta mõjutab meie igapäevaelu, miks
on vaja pihil käia jne. Mõned vastused tulevad Jeesuselt endalt, teised
pühakutelt, kolmandad paavstidelt. Argentiinlasest isa Pedro on oma
raamatu kirjutanud just eesti lugejatele ja eesti keeles.
Isa Pedro Cervio on sündinud Buenos Aireses Argentiinas. Ta on õppinud
filosoofiat Argentiina Katoliku Ülikoolis ja Navarra Ülikoolis
Hispaanias ning teoloogiat Püha Risti Ülikoolis Roomas. Ta pühitseti
Rooma-Katoliku Kiriku preestriks 2006. aastal Roomas ja ta kuulub Opus
Dei prelatuuri. Enne Eestisse tulemist töötas ta preestrina Hispaanias,
Paraguays ja Argentiinas. 2011. aastal kolis ta Eestisse. Ta elab
Tallinnas ja teenib
Peeter-Pauli katedraalis, töötab Vanalinna Hariduskolleegiumis
filosoofia ja ladina keele õpetajana ning Tatari Üliõpilaskodus
kaplanina.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar