Veel viimane võimalus pühadeks lugemist hankida. Tule raamatukokku!
Uued raamatud:
Kirjastuse info raamatu kohta:
Baltisakslaste, sealhulgas baltisaksa vaimulike rolli Eesti ja eestlaste elu kujundamisel on mitmeti tõlgendatud. Valdavalt on neid peetud vallutajate ja võõra võimu esindajateks - ja seda nad kahtlemata olidki. Ometi ei tohiks täiesti tähelepanuta jääda nende tegevuse teine tahk: töö, mida baltisaksa vaimulikud tegid eestlaste seas koolihariduse ja kirjasõna levitamise ning hoolekande vallas. Oli vaenu ja vastuolusid, ent tihtipeale tuli ette sedagi, et baltisaksa pastor pälvis maarahva siira armastuse ja lugupidamise.
Lugupidamise olid ära teeninud kahtlemata kõik kaheksa sugupõlve Hoerschelmannide soost vaimulikke, kes tegutsesid Eesti alal ligemale kolmsada aastat. Tüüringi pastori Johann Heinrich Hoerschelmanni poeg Ernst August Wihelm saabub Eestimaale 1768. aastal, et hakata õpetajaks Tallinnas, Gustav Adolfi rajatud gümnaasiumis. Neliteist aastat hiljem järgneb talle vend Johann Heinrich. Kuni aastani 1939 annavad Hoerschelmannid nii eestlastele kui ka siinsetele sakslastele kirikuõpetajaid - hingehoidjaid ja -harijaid, kes saadavad selle maa rahvast hällist hauani. Hoerschelmannid ristivad, leeritavad, laulatavad, matavad, lohutavad ja jagavad lootust. Nad edendavad kooliharidust, arendavad musitseerimisoskust ja annavad olulise panuse kohalikku saksakeelsesse ajakirjandusse. Nende tegevusväli ulatub Tallinnast Vändrani ja Viljandist Pühalepani. Hoerschelmannide kaheksandasse põlvkonda kuuluv Paul-Gerhard naaseb koguni veel kord Eestisse, et juhtida aastatel 1996-1998 rektorina EELK Usuteaduse Instituuti Tallinnas ning rajada siin pastoraalseminar.
Raamatule on omistatud Saksamaa Kultuurifoorumi väljaantav Georg Dehio raamatuauhind (Georg-Dehio-Buchpreis) 2016.
Saksa keelest tõlkinud Hanna Miller.
Kirjastuse kodulehelt:
Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere kogumik „Truudus Eestile" ilmub akadeemiku 60. sünnipäeva puhul ja koondab akadeemiku artiklid ja sõnavõtud, mis ilmestavad nende avaldamise aega ja tollaseid pöördepunkte nii teaduses kui ka ühiskonnas. Isikliku ja inimliku poole lisavad kaks poognatäit pilte akadeemiku lapsepõlvest, noorusest ja teadlasekarjäärist.
„Teaduste akadeemia presidendi roll on mõneti võrreldav peapiiskopi omaga. Ta peab oskama lausuda midagi igal teemal, nii kliimamuutustest kui armastusest. Ta peab jääma väärikaks ja samas olema rahvalik. Ta ei saa istuda vandlitornis ega oodata lõputut kuulekust. Ja maitseainena on sellesse ametisse programmeeritud ka võimalik avantüür, riskimise oht või võimalus. Jääd lolliks, kui lähed lakk-kingades põlluvagude vahele või unustad mõnel peenel vastuvõtul kalossid jalga.
Tarmo Soomere nagu keerutaks selles raamatus kaleidoskoopi. Oli selline mänguasi mu lapsepõlves. Keerutad papist toru, mille sees on peeglid, ja nähtavale ilmuvad ikka uued ja uued pildid - üks lõputu fraktal. Need tekstid annavad võimaluse vaadelda elu ja teaduse lõputuid tahke. See pole romaan. Lugemist võib alustada keskelt ja alles seejärel liikuda algusesse. Iga ootamatu helk täiendab teist ja annab võimaluse vaadelda inimloomu ja teaduse lõputuid tahke."
Indrek Treufeldt
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar