Raamatukogu 12. aprillil

Raamatukogu on taas avatud saabuval pühapäeval 12. aprillil!
Tere tulemast!

Uusi raamatuid:

Jumaluse voogav valgus. Eristamise kõned

Magdeburgi Mechthildi teos “Jumaluse voogav valgus” on erilisel kohal keskaja müstiliste teoste hulgas: see on ülimalt poeetiline, rahvakeeles kirjutatud, ammutab ainest niihästi kristlike ilmikute kui õukondliku kirjanduse varasalvest ning kujutab endast “võib-olla kõige julgemat erootilist luuleteost, mis keskajast meieni on jõudnud” (Wolfgang Mohr).
Magdeburgi Mechthildi on mõjutanud suurimaks Saksa müstikuks peetav Meister Eckhart, kes kuulub samahästi ka filosoofia ja teoloogia ajalukku. On leitud ka paralleele Meister Eckharti jutluste ning islami müstika ja zen-budismi vahel. Tema “Eristamise kõned” sisaldab Dominiiklaste Ordu kloostrivendadele söögilauas peetud ettekandeid ja vastuseid nende küsimustele.


Uuema evangeelse teoloogia põhitekstid

Käesolev valik juhindub eesmärgist koondada need tekstid, mis viimase 200 aasta vältel (alates Schleiermacherist) on mänginud ja mängivad evangeelses teoloogialoos nii põhjapanevat rolli, et nende najal on võimalik omandada tervikülevaade sellest ajavahemikust ning mille kohta on võimalik öelda: kes on need tekstid põhjalikult läbi töötanud ja nendega kriitiliselt suhestunud, sellel on hea teoloogialooline ja süstemaatilis-teoloogiline alus nii teoloogiaõpinguteks ja -eksamiteks kui tööks ametites, kus on vajalik või tuleb kasuks teoloogiline haridus. Kuid nende tekstide tundmine kuulub kindlasti igasuguse korraliku humanitaarhariduse juurde, võimaldades tervikpildi loomist – mitte ainult – Lääne mõtteloo jaoks olulisest traditsioonist.

Esindatud on tekstid järgmistelt autoritelt: Paul Althaus, Walter Altmann, Karl Barth, Dietrich Bonhoeffer, Emil Brunner, Rudolf Bultmann, John B. Cobb jr., Ingolf U. Dalferth, Gerhard Ebeling, Werner Elert, David R. Griffin, Friedrich Gogarten, Adolf von Harnack, Theodosius Harnack, Eilert Herms, Wilhelm Herrmann, John Hick, Wolfgan Huber, Eberhard Jüngel, Søren Kierkegaard, Martin Kähler, Erwin Metzke, Jürgen Moltmann, Rudolf Otto, Wolfhart Pannenberg, Rosemary Radford Ruether, Albrecht Ritschl, Friedrich Schleiermacher, Dorothee Sölle, Paul Tillich, Ernst Troeltch, Falk Wagner.

Selle raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital, Evangeelne Kirik Saksamaal, Saksamaa Ühinenud Evangeelne Luterlik Kirik, Kurhessen-Waldecki Evangeelne Kirik, Evangeelne Kirik Hessenis ja Nassaus, Evangeelne Maakirik Badenis Marti-Luther-Bund ja MTÜ Pfullingeni Teoloogiline Töörühm.

Tiina Kala. Jutlustajad ja hingede päästjad: Dominiiklaste ordu ja Tallinna Püha Katariina Konvent

Raamat „Jutlustajad ja hingede päästjad: dominiiklaste ordu ja Tallinna Püha Katariina konvent“ käsitleb põhjalikult Tallinna dominiiklaste ajalugu konvendi tekkimisest kuni selle laialisaatmiseni, valgustades vendade argielu, liturgiat ja suhteid välismaailmaga, nende tülisid kogudusevaimulikega, läbisaamist linlaste, aadli ja talurahvaga. Konvendi käekäiku vaadeldakse paralleelselt Jutlustajavendade ordu üldise ajalooga, toetudes nii trükis avaldatud kui ka käsikirjalistele arhiiviallikatele peamiselt Tallinna Linnaarhiivi, aga ka näiteks Hamburgi Riigiarhiivi ja Jutlustajavendade ordu keskarhiivi kogudest.


 Burchard Lieberg – Jumala seikleja

Burchard Liebergi mälestuseks ilmus tema 100. sünniaastapäevaks mälestusraamat.
Raamatu «Burchard Lieberg – Jumala seikleja» ilmumiseks on tööd teinud Tiit Salumäe Eestis ja Mi­chael Schümers Saksamaal. Raamat ise ilmus eesti- ja saksakeelsena Martin Luther Bundi ja Gustav Adolf Werki toetusel. Väljaandjate soov on olnud, et inimesed mõlemas keeleruumis võiksid Liebergi elust ja tegevusest end inspireerida lasta. Kokku on kogutud mälestused teekaaslastelt, kes Liebergi elu ja tegevust väga erinevatest perspektiividest valgustavad.
Avaldatud on ka kaks Liebergi jutlust, millest esimese pidas ta 1938. aastal enne Eestist lahkumist ja teise 1992. a, kui oli juba Saksamaal pensionipõlve pidamas ja pühendunud Eesti abistamisele.
Burchard Lieberg sündis 27. juunil 1914. a Riias. Lapsepõlv ja kooliaeg möödus Tallinnas. Enne II maailmasõda õppis ta enne ümberasumist Saksamaale Tartu ülikoolis teoloogiat. 1980ndate alguses alustas Estlandhilfe kaudu Eestisse abi vahendamist. EELK nimetas ta 1991. aastal titulaarpraostiks. Bur­­­ch­ard Lieberg suri 21. oktoobril 2003. aastal.