Eesti autoritelt:
Mäggi, J. Pind ja palk
Tuhkru, A. Päevakerjused ja pirnipuu lõhn
Välismaa autoritelt:
Burpo, T. Taevas on päriselt olemas
Chapman, G. Armastuse viis keelt teismelistele
Chapman, G. Armastus on tegu
Mai, K.-R. Vatikan: ühe maailmavõimu ajaloohämarused
Michaels, K. Koanid maailmavalguse valguses
Wyatt, J. Elu alguse ja lõpu dilemmasid
Nüüdsest saab ka raamatuid elektroonilisest (tähestik)kataloogist leida. (CtrlF-ga ilmub otsingukastike)
Raamatute lühitutvustus (kokku kogutud erinevatest allikatest):
«Pind ja palk» on kauni kujunduse ja teostuse ning rikka sisuga Janek
Mäggi ja Jüri Arraku ühisraamat. Raamatu pealkiri viitab
nõustumisele Jeesusega, kes ütleb evangeeliumis, et märka pigem palki oma
silmas, mitte ära otsi pindu teiste silmis.
Tagasihoidliku kaanega «Pind ja palk» sisaldab Vikerraadios Janek Mäggi peetud
119 hommikupalvust aastatest 2007–2012 ning Jüri Arraku 50 vaimuliku sisuga
maali ja graafilist lehte aastatest 1964–2012.
Raamatu eessõnas kirjutab Toomas Paul: «Kaks kanget rahvameest on avanud oma
südame ning tunnistavad südikalt ja sütitavalt oma usku. Selle maa keeles.»
Jüri Arrak, keda seob autoriga 14 aasta pikkune mõttekaaslus, avaldab lootust,
et «minu maalid ja graafika toetavad Janeki hommikupalvusi ja nende sisulist
mõtet». Tõsi see on. Raamatut sirvides ja seda lugema asudes ei teagi esiti,
kas pilk peatub enam Jüri Arraku meisterlikel töödel või Janek Mäggi
kütkestaval sõnal. Nauditava koosluse moodustavad nad koos.
67. palvuses on read: «Rikas on inimene, kes suudab teha head. Veel rikkam on
inimene, kellel on pidev tahe head teha. Sest Jumal vaatab esmalt
südamehoiakut, alles seejärel reaalset tegu. See, kellel on palju ja annab
palju, teeb vähem, kui see, kellel on vähe, kuid annab kõik.»
«Päevakerjused ja pirnipuu lõhn» – just sellist
mitmemõttelist pealkirja kannab Arho Tuhkru esikraamat.
Eesti Kiriku lugejaile on küllap hästi tuttav aastate jooksul Pühapäeva
leheküljel avaldatud palvete ja piltide autorite seas ka Arho Tuhkru nimi. Kui
ta oli külalisvaimulikuna teenimas Toronto Peetri kogudust, tegi üks
koguduseliige talle ettepaneku salmid ja fotod raamatusse köita. Sest ajalehe
iga on teadagi lühike, raamatul aga pikk. Lisaks Eesti Kirikus ilmunud
palvetele ja piltidele ilmus neid ka Toronto Peetri koguduse infolehes Tõetera.
Raamatu kokkuseadmisel oli Arho Tuhkrule eeskujuks 2004. aastal trükivalgust
näinud samalaadne raamat «Jäljekuld» Naatan Haamerilt. Selles kaunis
kinkeraamatus, mis Maalehe kirjastuse kaasabil enne jõule ilmus ja jäägitult
maha müüdi, olid Naatan Haameri samuti lehes ilmunud pildid ja palved.
Raamatusse valitud pildid toovad lugejale maailma kätte, sest valdavalt on
autor tabanud imelisi hetki Tiibetist, Indiast või Ladina-Ameerikast. Tekstide
kirjutamisel on ta autorina enam lugeja ees avali, «pilti vaadates saab igaüks
ise oma teksti sinna paigutada».
Näiteks üks killuke palvest: «Ei ma küsi, mida mul kaasa on võtta Sinu suurte
andide keskelt, vaid seon oma palved nõnda kui paljud enne mind palmitsenud.
Kanged sõnad leiavad ise Su juures oma õiged värvid ja tänud sõnatuna
jutustavad Sulle mu lood.»
Vaimulik Arho Tuhkru (38) on Tallinna praostkonna abipraost ja toomkoguduse
abiõpetaja.
Raamatusse on kogutud mõtisklused, palved ja fotod aastaist 2008–2012.
„Taevas on päriselt olemas“ on
tõestisündinud lugu Nebraska pastori nelja-aastasest pojast Coltonist, kes
erakorralisel operatsioonil kaotab teadvuse ning sellel hetkel külastab taevast.
Peale edukat operatsiooni räägib ta oma vanematele sellest taevasest
kogemusest. Kuidas tal oli võimalik jälgida ülevalt oma operatsiooni ning oma
isa, palvetamas ooteruumis.
Esialgu tundus vanematele tema jutt väheusutav, kuid mida rohkem infot poiss
neile jagas, seda reaalsemaks tema lugu sai.
Oma relvitukstegeva süütuse ning lapseliku otsekohesusega räägib Colton
kohtumisest ammu lahkunud pereliikmetega. Ta kirjeldab Jeesust, ingleid ja seda
kui „tõesti suur“ on Jumal ning kui palju Ta meid armastab.
Isa poolt ümberjutustatuna, aga Coltoni lihtsaid sõnu
kasutades, heidab „Taevas on päriselt olemas“ pilgu maailma, mis meid ees
ootab, kus Coltoni sõnutsi „keegi ei ole vana ja keegi ei kanna prille“.
„Taevas on päriselt olemas“ aitab juurelda igaviku üle ning
pakub võimaluse vaadata ja mõelda nagu laps.
„Armastus on tegu“ Ülipopularse
raamatu “Armastuse viis keelt“ autor Gary Chapman jutustab nelikümmend
julgustavat tõestisündinud lugu tavalistest inimestest, nagu:
Doris, kes otsustas armastada oma abikaasat,kui ta tegelikult tahtis tema
juurest ära joosta.
Loretta, kelle perekond taastus tegusa armastuse läbi.
Faith, kes õppis armastama võõraks muutunud ema.
Laquita, kes neljakümne aasta pärast lõpuks oma abikaasasse armus.
Jaquelin, kes leidis endas julgust armastada kedagi, kes tundus täiesti
mittearmastusväärsena. Need lood innustavad taas üles ehitama, süütama ning
kogema armastuse ja sõpruse veetlust, mis jääb püsima, kui kuum tundeküllus on
haihtunud. Kui soovid parimaid suhteid, hakka tegutsema. Armastus ei ole
lihtsalt tunne. Armastus on valik. Me kõik peame tegema armastusetegusid. Armastus
on tegu.
„Armastuse viis keelt teismelistele"
Tõlkinud Anu Kannike
Keda teismeline kuulab? Neid ründavad sõnumid kaaslastelt, internetist,
muusikast, filmidest... nimekiri on pikk. Võite vanematena kahelda, kas teie
sõnadel on üldse mingit kaalu. Kui nii, siis julgustan teid: kõik uurimused
näitavad, et kõige suuremat mõju teismelise elule avaldavad tema vanemad.
Käesolevas teoses kirjeldab abielu- ja perekonnaekspert dr Gary Chapman
vahendeid, mida vajate teismelisega suhtlemiseks. Ta väidab: „Paljude
teismeliste väärkäitumise põhjuseks on nende tühi armastuse pagas. Ma ei ütle,
et vanemad ei armasta oma teismelist; ma ütlen, et tuhanded teismelised ei
tunne seda armastust. Enamiku vanemate jaoks pole asi siiras soovis, vaid pigem
infopuuduses, kuidas armastust emotsionaalsel tasandil kõige paremini
väljendada."
"Vatikan: ühe maailmavõimu ajaloohämarused". Vatikan – see on erakordselt elujõuline ühendus inimestest ja
arhitektuurist ning samas ainus paik, mis on kokku laotud nii kivist ja mördist
kui ka võimust, inimsaatustest ja maailmapoliitikast. Vatikan on maailmavõim.
Vähene läbipaistvus ja vaheldusküllane ajalugu rüütavad tolle maailmavõimu
aegade hämarusega. Mis ikkagi moodustab selle võimu, mis näib pärinevat
väljaspool maist maailma, kuid ometi toimib siin nii enesekindlalt? Kas
Vatikani tohutu võimutäius on ikka ja alati teeninud ainuüksi rahva heaolu ning
panustanud Jumala austamisse või pelgalt Jumala maiste teenrite omakasusse?
Kuidas toimib ja eksponeerib end see igaviku eesruum ja mille taha Vatikani
võim ikkagi varjub? Raamatu autor Klaus-Rüdiger Mai on õppinud ajalugu ja filosoofiat ning töötanud aastaid stsenaristi ja produtsendina
televisioonis. Varem on temalt ilmunud eesti keeles raamat „Salaühingud.
Müüdid, mõju, tegelikkus“.
„Koanid
Maailmavalguse Valguses“ on tõlge inglisekeelsest originaalist „The Jesus
Koans.“
„Kõik teie igatsused, kõik teie soovid selles maailmas oleva järele on
aseained teie hinge tõelisele sisemisele igatsusele – igatsusele rahu järele.
Kogu oma hingest taotlege rahu! Kui teie hinges pole rahu, siis on seal midagi,
millest te pole loobunud.”
Koan (koh´an) on lühikene, tihti paradoksaalne ütlus, küsimus või lugu, mis on
kavandatud selleks, et aidata inimestel saavutada suuremat arusaamist
vaimsetest konseptsioonidest. Koani eesmärk on neutraliseerida analüütilist
meelt ja aidata inimestel saavutada intuitiivne kaemus, mida kutsutakse ka
”Ahaa!” kogemusteks ja aidata inimestel mõelda raamiväliselt.
Mõned näited:
„Armasta oma ligimest nagu iseennast. Seega veendu selles, et sa ikka iseennast
armastad!“
„Kas ma ei öelnud: „Jumala kuningriik on teie sees.“ Miks te siis jätkate
otsimist igalt poolt mujalt?“
„Selleks, et muuta maailma, alusta iseenda muutmisest.“
„Kiriku lahutamine riigist? Hea mõte, kuid kui su jalad astuvad
vastassuundades, ei jõua sa kusagile.“
«Elu alguse ja lõpu dilemmasid». Professor John Wyatt kirjutab
analüüsivas ja kristlikku vaatepunkti avavas võtmes üldinimlikest, paljusid
meist puudutavatest meditsiinilise eetika dilemmadest.
Eesti Kristlike Arstide Ühingu poolt välja antud raamatu on inglise keelest
tõlkinud Ragne Kepler.
Autor John Wyatt on Londoni ülikooli eetika ja perinataalteaduse professor,
kellel on pikaajaline kogemus praktiseeriva arstina. Autor annab ühelt poolt
hea ülevaate kaasaegse meditsiinieetika suurimatest väljakutsetest inimelu
alguse ja lõpu valdkonnas ning teiselt poolt kaitseb selgelt ja sirgjooneliselt
kristlikku positsiooni nende keerukate küsimuste lahendamisel.
Eestikeelsele väljaandele eessõna kirjutanud eetikaõppejõud Meego Remmel
kinnitab, et tegemist on tähelepanuväärse sündmusega nii eestikeelse
bioeetikaalase kui ka teoloogilise kirjanduse lugejaskonna jaoks.
John Wyatt kinnitab, et meditsiinieetikast on kujunenud avalikkuse tähelepanu
all olev meedia tulipunkt. Üksainus meditsiiniline kaasus võib saavutada
samasuguse meediatähelepanu kui värskeimad paljastused Briti kuningakojast,
kinnitab ta eessõnas.
«Kirjutades tegevarsti ja anglikaani kiriku ilmikliikme seisukohast lähtudes,
olen püüdnud välja tuua teoloogilise seisukoha, mis peab autoriteetseks
Pühakirja ja varajase kiriku algset usutunnistust ja kontsiile,» kinnitab prof
Wyatt, kes püüab mõista, mis on toimumas kaasaja meditsiinis.
Ta rõhutab, et vaagimisele võetud näited ei ole pärit «kusagilt meist kaugelt»,
vaid puudutavad meie sügavamat olemust, kuna meie kõigi füüsiline loomus on
valusalt haavatav ja puudulik.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar