Oma jõulumõtiskluses ajalehes "Hageri Kirik" kirjutasin muuhulgas järgmist:
Alustan oma hommikust rännakut läbi ärkava ja vaevumärgatavalt valgeneva linna. Seda võib nimetada ka omamoodi palverännakuks. Keha liigub. Mõte on vaba. Mitmed asjad saavad sel teekonnal läbi mõeldud ja klaariks. Sünnib palju ideid, mida teha, kuhu minna...
Inimesed igatsevad valguse järele. Sel aastal on jõulud väga oodatud.
Juba mõnda aega märkan valguskettide, elektriküünalde, jõulukaunistuste lisandumist akendele, majadele, aedadele, terassidele, rõdudele, puudele ja põõsastele. Eriti kaunis ja soojendav on see eramajade rajoonis.
Igal hommikul läheb mu pilk Kaarli kiriku valgustatud roosaknale. See on justkui tervitus…
Vabaduse väljak. Jaani kiriku kell lööb kaheksandat hommikutundi. Ja siis algab kellamäng „„Ärgake!“ nii vahid hüüdvad ja linna kõrges tornis laulvad: „Jeruusalemm, oh ärka sa!““
Milline imeline tervitus ja teele saatmine. Päevale on antud õnnistus.
Tallinna Kaarli ja Jaani kirik on olnud sel pimedal ajal kui maamärgid, tuletornid, valguse näitajad.
Soovin, et teiegi teel oleks neid maamärke, valguse näitajaid, mis aitavad pimedatel teedel orienteeruda ja elule sihti leida!
Rahu-, rõõmu- ja valguserikast jõuluaega!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar